Eesti Doonorite Seltsi andmetel suurenes tänavu juulis ja augustis hoolimata ebatavaliselt kuumast ilmast doonorite arv 5,3 protsenti, kui mullu loovutas puhkuse ajal verd 9108 inimest, siis tänavu 9594.
Juuli alguses vajas kuumalaine tõttu lühiajaliselt tavalisest rohkem patsiente verekomponente ning verevarud vähenesid ohtlikult väikeseks. Õnneks jagus ka ilusate puhkuseilmade ajal piisavalt doonoreid ning verevarud taastusid kiiresti.
Põhja-Eesti Regionaalhaigla verekeskuses loovutas tänavu juulis-augustis verd 5311inimest, Tartu Ülikooli Kliinikumi verekeskuses 2772, Pärnu Haigla veretalituses 1002 ning Ida-Viru Keskhaigla vereteenistuses Kohtla-Järvel 509 inimest.
Eesti Doonorite Selts viis tänavu meediasponsorite ajalehtede Postimees, Õhtuleht, Eesti Rahvusringhäälingu raadiokanalite, Ajakirjade Kirjastuse ning ajakirja „Kodu ja aed“ neljandat korda läbi sotsiaalkampaania, mis kutsus inimesi puhkuse ajal verd loovutama. Sotsiaalreklaamikampaaniat toetas ka Hasartmängumaksu nõukogu.
Täname kõiki meediakanaleid abi eest, sest nende abi doonorite arvu suurendamisel oli hindamatu!
2009. aastal loovutas Eestis verd 35 251 doonorit kokku 57 503 korral, Eesti haiglates sai mullu erinevate verekomponentide ülekandeid 17 000 patsienti. Viimastel aastatel on doonorite arv pidevalt suurenenud, kuid sellest hoolimata oli mullu Eestis 2,63% rahvastikust doonoreid, ehkki Maailma Tervishoiuorganisatsiooni soovitusel peaks stabiilsete verevarude tagamiseks doonorite arv olema vähemalt 4% elanikkonnast.
Lugu lugedes ja veidi rohkem taustainfot teades tundub olevat kaks võimalust. Kas noortele edastatud info täielikkuse ja enda rolli kohta valetab kooli huvijuht või valetab huvijuhile teada olnud info täielikkuse kohta IRLi Pärnu piirkonna juht Raul Sarandi. Ühtmoodi hull mõlemat pidi.
Selge on ainult see, et noored veeti kampaaniasse nende teadmata ning keegi on käitunud pahatahtlikult. Haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas võiks seega enda erakonnakaaslastele meelde tuletada, et kõige kõrgemal tasandil vastutab Eesti koolides toimuva eest tema isiklikult ning erakonnakaaslased korrale kutsuda
Raul Sarandil soovitan aga igasugustest paranoiadest üle saada. Kõik noored kes tema maailmavaadet ja meetodeid heaks ei kiida, ei saa kunagi olema teiste erakondade aktivistid. Pigem võikski IRL valimiskampaania osas nõu pidada hoopis enda noorteorganisatsiooniga. Kindlasti leidub seal hulganisti aktiviste, kellele kampaanias osalemise nimel valetama ega maksma ei pea.
Kusjuures, kui kellelegi huvi pakub, siis koolitusel noortele jagatud materjalid on samuti tänaseks minuni jõudnud ning jagan neid ka teistega:
Vello Lõugas teenis Tallinna Transpordiameti osakonnajuhina mullu kokku üle 304 537 krooni, mis teeb kuus keskmiselt 25 378 krooni. Igati korralik palk. Kui aga uskuda esitatud kahtlustust, polnud see mehele piisav. Ahnus ja lootus mitte vahele jääda tõukas Lõugase kuritegelikule teele.
Kaitsepolitsei kahtlustab Tallinna transpordiameti osakonnajuhti Vello Lõugast väga tõsises kuritöös. Tegemist on ilmselge korruptsioonijuhtumiga, ametiseisundi korduva räige kuritarvitamisega. On ütlematagi selge, et korruptsooni suhtes ei saa olla mitte mingisugust sallimist.
Tunnustades uurimisorganite tööd, loodan, et juba lähiajal esitatakse Lõugasele ja tema kuriteokaaslastele ka ametlik süüdistus. Kõige halvem on, kui uurimine venima jääb.
Vello Lõugas on kauaaegne linnaametnik. Kui talle esitatud kahtlustus kinnitust leiab, on see selge märk, et linna transpordiametis ei ole kõik korras. Minu arvates peaks linnavolikogu revisjonikomisjon viima ametis läbi põhjaliku revisjoni.
Kui olin lugenud Lauri Laasi eilset arvamuslugu Delfis, kus ta väidab, et sotsid pole Tallinna koalitsioonis mitte midagi teinud, otsustasin vaadata, millega siis auväärt Riigikogu liige Laasi ise viimase üheksa kuu jooksul pildis on olnud.
Lõin lahti Postimees online arhiivi. Tänavu leiab Laasi vaid uudistest, mis räägivad Riigikogu liikmete laenukoormusest, puhkusest ja kuluhüvitise kulutamisest. Ka on ilus lugu sellest, kuidas Laasil oma uue kallimaga läheb. Nagu näha, on mehel poliitilisi saavutusi ja seisukohti oi kui palju.
Võib ju arvata, et kuna Riigikogu valimised lähenemas, tuli kuidagi jälle pildile saada ja nii see eilne Delfi arvamuslugu Laasil sündiski.
Ükskõik, mida Laasi sotsidest ka arvab, on kõik meie esindajad teinud üle üheksa kuu Tallinna koalitsioonis tõsist tööd, seisnud sotsidele oluliste väärtuste eest. Me pole kartnud öelda välja oma eriarvamust. Seejuures on väga võimalik, et see pole mõnele ühe partei ainuvõimuga harjunud inimesele meeldinud. Aga pole kahtlust, et koalitsioonivalitsus on taganud tasakaalukama linnajuhtimise. Ja sellest on võitnud kõik tallinlased.
Eks igas võimuliidus teki vahetevahel pingeid, siiani on aga Tallinna koalitsioon toiminud päris hästi. Kõigis vaidlusteemades oleme jõudnud õhtu lõpuks kokkuleppele. Ja kompromisse on pidanud otsima mõlemad osapooled.
Ja lõpetuseks - sotsiaaldemokraadid kavatsevad jätkata oma lubaduste elluviimist koalitsioonis.
P.S. Muide, kui keegi arvab, et sotsid peaksid Tallinna koalitsioonist ust paugutades lahkuma, siis tuletan meelde, et opositsioonis istudes pole veel mitte ühelgi parteil õnnestunud oma lubadusi täita.
Eks eurodes eelarvega töötamine vajab veel harjumist. Aga üldjoontes võib eelarveprojektiga rahule jääda, sest sarnaselt tänavuse aastaga on Tallinn tulude prognoosimisel väga konservatiivne. Teist aastat järjest saab pealinnal olema ka korralik stabiilsusreserv. Vaatamata jätkuvalt pingelisele eelarvele leitakse lisaraha investeeringuteks, haridus- ja teedeehituskuludeks. Samas vajavad aga mitmed eelarveread veel täpsustamist, põhjalikumalt lahtikirjutamist ja võimaluse korral ka suurendamist.
Linnavolikogu komisjonid asuvad eelarveprojekti arutama juba homme õhtul. Suurde saali jõuab see esimesele lugemisele tuleval esmaspäeval. Eelarve peab läbima volikogus kolm lugemist.
Esmaspäeva õhtul koguneb ka sotsiaaldemokraatide Tallinna piirkonna juhatus koos linnavolikogu fraktsiooniga. Kindlasti esitab fraktsioon eelarve eelnõusse omapoolsed muudatusettepanekud.
Eelarve on linna aasta kõige olulisem eelnõu. Nii on igati positiivne alanud avalik arutelu. Ja kindlasti on septembri algus selleks oluliselt parem aeg kui jõulupühade eelne aeg.
Valitsus lubas tööturuameti kohustuste üleandmisel töötukassale jätkuvalt rahastada töötute koolitust ja muid aktiivseid tööturumeetmeid. Kui nüüd soovitakse sellest kõrvale hiilida, ei ole tegu mitte ainult antud lubaduste rikkumisega. Tegemist on vägagi põhimõttelise küsimusega. Sinu poolt töötuskindlustusele makstud rahast lubab kehtiv seadus rahastada töötutele makstavat toetust ja mitte midagi muud. Koolituse kulud kaetakse riigi muudest tuludest. Ja nii peabki jääma, sest vastasel korral ei vastutata riik enam Eestis hariduse korraldamise eest. Väga suur osa inimestest on ilma tööta, kuna nende oskused ja teadmised erinevad sellest, mida tööturul hetkel vaja on. Valitsuse asi on korraldada hariduselu nii, et tööturu nõudmised ja saadav koolitus oleks võimalikult hästi seotud. Mis sunniks aga valitsust korraldama näiteks kutseharidust sellisel moel, et kooli lõpetaja ka tegelikult tööle saaks ? Koolist saadud teadmised ja oskused tööd ei annaks, selle eest tuleks endal maksta ja juurde õppida. Kui see ka täna mõnel juhul nii on, siis on see valitsuse tegemata töö. Ei maksa ka ajada udujuttu teemal, nagu poleks vahet, kas rahastada töötute koolitust tulumaksust või töötuskindlustusmaksest. On ikka suur vahe küll. Kõigepealt ei koosne riigieelarve tulud mitte ainult tulumaksust, vaid ka muudest maksudest, tuludest varadelt, Euroopa Liidu abist. Ja ka tulumaksu kui sellise maksjate ring on palju laiem, kui töötuskindlusse sissemakset tegevate inimeste hulk. Töötuskindlustusse töötaja poolt makstust peaks hoopis laiendama kindlustusele õigust omavate inimeste ringi ja suurendama toetuse suurust.
Tasuta ja tasulise kõrghariduse ümber on ikka palju müüte, millesse lihtne takerduda.
Esiteks - meil on tasuta õpe või suurele osale tasuta. Tegelikult juba täna on meil arvestatav hulk tudengite poolt otse kinnimakstavat õpet. Seega on riiki üle poole üliõpilaste puhul üheltpoolt loobunud mõjutamast nende valikut ja teisalt jätkunud nad oma otsuses üksi. Seega ei saa rääkida, et meil on tasuta õppijad, kes välismaale minnes raisku lähevad.
Palju selline õppemaksuline rahastus kõrgkoolidele sisse toob ja esmapilgul riigieelarvest kokkuhoidu annab, on kergesti arvutatav, ent kuidas see mõjutab erialavalikut (huvitav versus äratasuv eriala), õpingute sujumist (töötamine,õpingute pikenemine, katkestamine) või juba pärast keskkooli välismaale õppima asumist - see on esmapilgul raske aga samas ajapikku nähtav.
Teiseks - riik rahastavat liiga palju pehmeid teadusi. Tegelikult riiklik koolitustellimus kõrgkoolidele oma õppevaldkondlikkus jaotuses viitab selgelt riiklikes strateegiatega määratletud prioriteetidele - loodusteadused, täppisteadused, tehnika ja ehitus jne. Seega ka selles patus ei saa valitsust süüdistada.
Kuidas aga jällegi need formaalsed prioriteedid tegelikult toetavad või on toetanud ühiskonna arengut, seda tasuks hinnata. Äkki on just hea ports õpetajaid, ajakirjanikke või sotsiolooge ja poliitikaanalüütikuid jäänud "tellimata"?
Ja kõige selle juures kipume unustama immigratsiooni osas aga seda, et me oleme tegelikult ammu ja pikalt läbi teinud selle, milles lääneriigid suhteliselt tagasihoidlikud on olnud: meie rahvastikust üle 30% on 65 - 20 aasta eest tööalaselt siia rännanud/rännutatud või nende järeltulijad.
Aeg oleks meie ühiskonnas ja riigis hakata otsustes ka väärtustama siinset inimvara, mitte kiikama mujale või hurjutama mujaleminejaid või sellele mõtlejaid - põhjused on ju siin, mitte mujal!
Sellel manifestil on kaks mõõdet. Inimlik ja majanduslik. Tööandjale keerukal ajal nõustus Eesti töötaja palga vähendamise ja palgata puhkusega. Härrasmees võiks selle eest lihtsalt aitäh ütelda ja ma südamest loodan, et mõnes töökohas on seda ka tegelikult tehtud. Sotsiaalmaksu trikitamine töötaja kuluks ja soov kärpida tööinimeste õigusi ei ole nüüd mitte mingil juhul tänuavaldus. Kui väga viisakalt asju õigete nimedega nimetada. Mitmed teadjamehed on masust heietades jõudnud väga õigele seisukohale ja rääkinud vajadusest struktuursete muudatuste järele meie majanduses. Eesti keeles tähendab see, et masu ajal kadunud töökohad peavad asenduma uute ja parematega. Parematega selles mõttes, et seal tehtav töö on targem ja osavam ning palk kõrgem. Manifesti alusel on väga raske eeldada, et meie tööandjad nendeks struktuurseteks muudatusteks ka valmis oleksid. Kas see tähendab mugavust või ideede puudust? Karm ja ühtlasi kurb lugemine.
Kuna ise olen juba mõned kuud tagasi kasutusele võtnud uue töölooma, pakun enda eelmise kedagi teist teenima. Arvuti on väga korralikus töökorras ja hästi säilinud. Ainsaks erandiks on üks kaanehing mis tähendab seda, et kaant avades peab veidi ettevaatust rakendama, ei miskit muud ning teadmine, et aku vajab vahetamist (eelmise aasta lõpus pakkus Akupood mulle hinnaks 1025 EEK / 65,51 EUR). Huvi korral võta ühendust aadressil gerd@gerdtarand.eu.
Hinna osas võiks alghinnaks olla 3000 EEK / 191,73 EUR.
www.sotsdem.eu säilitab ainult uudisvoo (RSS - feed) koopiaid blogide sissekandest ja need ei ole kommenteeritavad. Pildid asuvad autorite blogides või nende kasutatud lingitud aadressidel. Arvamuse avaldamiseks külastage autorite blogisid. Tehtud sooviga lihtsustada parempoolsete poliitikute ja nende poolehoidjate kirjutistega kursis olemist.
Mõõdukad sotsiaal-demokraadid on tegelikult parempoolse ideoloogiaga erakond, sest Eesti valitsuses on nad olnud koos parempoolsete parteidega (Isamaaliiduga, Reformierakonnaga ja nüüd Isamaa ja Res Publica liiduga)
Sulle meeldib see lehekülg? Toeta siis palun selle üleval hoidmist!
Tehes annetuse esimesele, toetad käesolevat lehekülge. Toetades teist, tagad sotsiaaldemokraatide osalemise konservatiivide valitsuses.
Loading ...
Valides Isamaa ja Res Publica liidu konservatiivid, annad hääle majanduslangusele, 86 847 töötule, SKP -16,1 % langusele, kriisi viidud majandusele, 