Mõõdukad sotsiaaldemokraadid SDE

Tänavu juuli keskel tähistati 600 aasta möödumist Tannenbergi ehk Grünwaldi ehk Zhalgirise lahingust. Selles Ida-Preisimaal, tänapäeva Poolas Dganski ja Varssavi vahel asuvas külas peetud lahingus purustasid Leedu-Poola ühisväed Saksa ordu.

Eestit, tollast Vana-Liivimaad see 1410. aasta veresaun koheselt ei puudutanud. Siin valitsesid piiskopid ja Saksa ordu Liivimaa haru meie maad veel ligi 150 aastat edasi. Ometigi tähendas kaotus Tannenbergi all Saksa ordu languse ja Leedu-Poola ühisriigi tõusu algust. Oli ju 1386. aastal Leedu suurvürst Jogaila võtnud vastu ristiusu ja abiellunud Poola kuningannaga, saades niimoodi Poola kuningaks.

Saksa ordul ei õnnestunud 15. sajandi esimeses pooles peetud uutes sõdades oma senist tugevat positsiooni piirkonnas enam taastada. Uued sõjaretked suurendasid ordu rahavajadust, mis tingis maksude tõstmise ja suurendas alamate rahuolematust. Keriv pinge viis aastatel 1454-66 toimunud Kolmeteistkümneaastase sõjani, kus ordu vastu astusid Poola-Leedu ning nendega liidus olevad ordu alamad. Verise kodusõja kaotas ordu, mis tähendas loobumist Lääne-Preisimaast koos ordu peakorteriga Marienburgis (tänapäeva Malbork). Ordu sattus vasallisõltuvusse Poolast ja kaotas lõpikult oma tähtsuse. Ordu ilmalikustus 1525. aastal ja selle viimasest kõrgmeistrist sai Poola alamana Preisimaa hertsog.

Kaotus Tannenbergi lahingus jättis Eesti koos ülejäänud tollase Vana-Liivimaaga oma saatuse hooleks. Üha tugevnev Venemaa pööras pilgu läände. 15. sajandil õnnestus nõrgenenud Saksa ordust eraldunud Liivi ordul venelasi veel tagasi tõrjuda. 16. sajandi keskpaigaks olid nõrgenenud Vana-Liivimaa päevad aga loetud. Hirmust Venemaa ees otsiti viimasel hetkel veel tuge Poola-Leedu kuningriigilt, sõlmides viimastega sisuliselt vasallilepingu. 1558. aastal alanud Liivi sõjas asusid Vana-Liivimaa pärandit jagama Venemaa, Taani, Rootsi ning Poola-Leedu. Pärast Saksa ordu hääbumist lõpikult iseseisvunud Liivi ordu alistus 1561. aastal poolakatele ning viimasest ordumeistrist sai Loode-Lätis asunud Kuramaa vasallriigi hertsog.

Kogu Lõuna-Eesti langes aga alates 1582. aastast väikese vaheajaga enam kui neljaks kümnendiks Põltsamaast Musta mereni ulatunud Rzeczpospolita nime kandnud katoliikliku Poola-Leedu suurriigi võimu alla (Poola kuningas oli aastatel 1592-99 koguni Põhja-Eesti ja Soome valitsejaks, sest talle kuulus toona ka Rootsi kuninga troon). Võit Tannenbergi all oli pannud aluse nende kahe rahva ajaloo suurele hetkele.